---

Sisukord

INGRID RÜÜTEL
  Saateks
SÁNDOR KARÁCSONY
  Ungari mõtteviis. Tlk. E. Hiedel
  Ungari kasvatus. Tlk. E. Hiedel
FERENC FABRICIUS-KOVÁCS
  Keeleteadus, kommunikatsiooniteooria, kaasluspsüholoogia. Tlk. E. Hiedel
GÁBOR LÜKŐ
  Elavad pildid. Tlk. E. Hiedel
GYÖRGY KÁDÁR
  Kunstikasvatusest Sándor Karácsonyi järgi. Tlk. V. Klaus
BÉLA BARTÓK
  Mis on rahvamuusika? Tlk. I. Sinimets
  Rahvamuusika tähendusest. Tlk. I. Sinimets
  Miks ja kuidas koguda rahvamuusikat. Tlk. I. Sinimets
  Rahvamuusika mõju uuemale professíonaalsele muusikale. Tlk. I. Sinimets
  Võrdlev muusikafolkloor. Tlk. I. Sinimets
  Ungari muusikast. Tlk. I. Sinimets
  Ameerika-intervjuu 1941. aastast. Tlk. I. Sinimets
ZOLTÁN KODÁLY
  Julgeme olla ungarlased ka muusikas. Tlk. I. Sinimets
  Ungari muusika. Tlk. I. Sinimets
  Mis on muusikas ungaripärane? Tlk. I. Sinimets
  Ungari muusikaline kasvatus. Tlk. I. Sinimets
  Ungari kooli tänased ülesanded. Tlk. I. Sinimets
  Muusika lasteaias. Tlk. I. Sinimets
GYULA FÁBIÁN
  Järelsõna. Tlk. I. Sinimets
EDVIN HIEDEL
  Autoritest

---

Saateks

Käesolev kogumik tutvustab eesti lugejale Ungari kultuuriklassikute ja tänapäeva kulturoloogide ja pedagoogide Béla Bartóki, Zoltán Kodály, Sándor Karácsony, Ferenc Fabricius-Kovácsi, Gábor Lükő ning kogumiku koostaja György Kádári mõtteid ja seisukohti muusika, pedagoogika, folkloori, keeleteaduse, psühholoogia jm. kohta. Kui Bartóki ja Kodály ideedest ehk midagi eestlase jaoks tuttavgi on, siis eestikeelse kogumikuna jõuavad needki eesti lugeja lauale esmakordselt. Enamus artikleid ja nende autoreidki on aga kindlasti senitundmatud. Kirjutistes toodud mõtted on meie lugejale uudsed, kuid meie praeguses situatsioonis ülimalt aktuaalsed. Ungari kultuurisituatsiooni, ajaloo ja suundumuste tundmine aitab meil ehk endiski paremini selgusele jõuda. Üldistatud ja teatud mõttes mütologiseeritud kujutluse euroopalikust mõtteviisist võime pärast kogumikuga tutvumist vähemalt ühe Euroopa riigi (Ungari) osas asendada millegi hoopis konkreetsema ja individualiseeritumaga.

Oleme praegu mõnes mõttes samas situatsioonis nagu Bartóki ja Kodály Ungarigi - astumas iseseisvana Euroopasse. Need kaks sõpra ja ungari muusika suurkuju panid oma muusikarevolutsiooniga, mis toetus ungari rahvamuusikale, ühtlasi aluse euroopalikule Ungari kultuurile ja tõstsid ungarlased Euroopa rahvaste sekka võrdväärse rahvana. Mitte Euroopa muusika, "tõlgituna ungari keelde", vaid vastupidi, oma "emakeelsele muusikale" tuginev uus Ungari muusika oli see, mille Euroopa omaks võttis kui oma muusikalise kõrgkultuuri osa.

Bartók ja Kodály olid folkloristid, heliloojad ja pedagoogid ühes isikus. Kodály pidas väga tähtsaks rahvamuusika õpetust juba lasteaias: "Kui me ei istuta lastesse muusika ilusat seemet lapse-põlves, asjata katsume siis seda teha hiljem - hing on umbrohtu kasvanud. Kas on paremat elukutset kui külvata esimest head seemet uude aeda?" ("Muusikaõpetusest lasteaias"). Seejuures rõhutab Kodály isikliku musitseerimise, eriti laulmise tähtsust passiivse plaadi- ja lindikuulamise ees: "Ma arvan, et tõelise muusikamõistmiseni võib jouda üksnes isikliku osavõtuga, mistõttu laulmine ei tohiks jäädä kõrvale."

Rahvamuusika poole pöördumisel polnud Bartóki ja Kodály eesmärk mitte niivõrd vaadata tagasi minevikku, kuivõrd säästä inimlikke väärtusi tuleviku jaoks.

Milliseid eeldusi on vaja rahvusliku muusika tekkeks? Artiklis "Mis on muusikas ungaripärane", vastab Kodály: "Selleks on vaja traditsioone, individuaalset annet ja paljude vaimset ühtekuuluvust, mis võtab üksiku andeavalduse vastu enda omana". Viimast tahaks eriti rõhutada. Vahest just siin oli kõige suurem vajakajäämine, mistõttu Veijo Tormise muusikarevolutsioon Eestis ei õnnestunud sei määral kui Bartókil ja Kodályl Ungaris. Taas jõuame pedagoogika juurde, sest "kollektiivse teadvuse kujunemine algab juba lasteaias".

Valusaks probleemiks Ungari kultuuriklassikutele on olnud lõhe kõrgklassi ja rahva kultuuritunnetuse vahel. Kodály väidab: rahvuskultuuri õitsenguperioodil on rahvus tunnetelt ja maitselt tervik, degeneratsiooni perioodil haritlased ja massid üksteist ei moista. Eesti kultuuri üks iseärasusi on olnud see, et tippkultuur ja rahvas on seisnud üksteisele suhteliselt lähedal. Eestlastel pole olnud oma ülikkonda ning eesti rahvast on iseloomustanud keskmiselt kõrge kultuuritase. See on meil aidanud püsida rahvana ka kõige raskemates tingimustes. Mis ootab ees nüüd? "Elame oma kojas ja omal leival. Varem või hiljem jõuab see ka meie närvikiududesse, et meist on saanud iseenda peremehed" (S. Karácsony, Ungari kasvatus). Kas see jõuab ka eestlaste kultuuritunnetusse?

Saksa kõrgkultuuri juured on rahvakultuuris, "kõrgkultuur on rahvakultuuri õidepuhkemine", Ungaris levis 17. sajandist peale kasvatuse pragmaatiline viga - nende juurte katkemine. "Peame tegema kasvatuse moodsaks, ungarlikuks ja tõhusaks", väidavad 20. sajandi Ungari pedagoogid. Ehk ei maksaks meil Eestiski haridusreformis unustada rahvuslikku alget. Samas on põhjust õppida ka Ungari haridusreformi negatiivsetest kogemustest. Ka Ungari haridusreformi saatis algul ebaedu, sest "korrastada oleks tulnud kasvataja ja kasvandiku vahelist pedagoogilist põhisuhet" (S. Karácsony, Ungari kasvatus). Ungari kasvatuse alus on kaaslushingeline elutunne: kasvataja peab olema hardunud, kasvandik armastaja. Kaaslane on meie inimolemuse vältimatu tegur, me saame oma inimlikke võimalusi realiseerida ainult suhtes temaga, ainult temaga koos ja ühiselt. Kasvatuseesmärk on kasvamme. Kasvamine ja kasvatamme on pedagoogi ja tema õpilaste ühine tegevus ja ühtlasi ka tulemus. - Niisugune on lühidalt kokku võttes ungari pedagoogika põhikontseptsioon. Kas ei kõla see inimlik tõde meilegi aktuaalselt? Ja veel: "Peame mõistma mõistmise saladust", samuti sõltumatuse, siiruse, vabaduse ja missioonitunde saladust.

Neid ja muidki pedagoogika, kultuuriloo, psühholoogia saladusi aitab meil mõista käesolev raamat. Sest lõppude lõpuks tuleb meilgi teha valik: "Kas me jääme ka edaspidi kolooniaks või saab meist sõltumatu riik - mitte ainult poliitiliselt, vaid ka kultuuriliselt, meie omapära võidulepääsemises" (Z. Kodäly, Ungari muusikaline kasvatus). Kas astume Euroopasse värske kultuurihoovu-sena voi ainult jäljendame teiste rahvaste kultuuri, kas integreerume või sulandume? Selles on küsimus. Oma sugulasrahvalt ungarlastelt on siin mõndagi eeskujuks võtta.

Ingrid Rüütel

---